Vabaõhumuuseumis teise pilguga

Nooremana sai Vabaõhumuuseumit tihedamalt külastatud kuid viimase kümne aasta jooksul ei olnud seal käinud. Igal suvel alati mõelnud, et vot sellel suvel kindlasti läheme kuid mõtetest asi kaugemale ei jõudnud. Seoses ülikooliga oli õppekäik Vabaõhumuuseumis ja lõpuks jõudsin Vabaõhumuuseumisse. Kui vabatahtlikult ei jõua siis sunniviisiliselt ikka jõuab. Ja tegelikult oli mul selle üle vaid hea meel.

Võrreldes varajasemate kordadega oli üks suur erinevaud. Vanasti ma ei vaevunud uurima ja mõtlema, et kuidas küll meie esivanemad üht või teist asja tegid. Sellel korral tundsin nagu oleks sattunud mingisse võlumaailma, mis oli äärmiselt huvitav. Oleks vist tundide kaupa uurinud igat pisiasja ja üritanud aru saada, et kuidas ikka midagi kunagi valmis tehti. Tänu giidile sai kuulda talude ja esemete taustalugusid ning see oli juba omaette elamus. Nagu oleks tagasi oma juurte juures ja tutvumas sellega lähemalt. Ka minu esivanemad on ju elanud sedasi. Nii mõnigi asi oli mulle tuttav kuna varajasemalt näinud neid asju sugulaste talupidamises. Muidugi maal viibides olen uurinud minevikust jäänud esemeid. Kahjuks ei tea nende asjade ajalugu ja kahju, et ei osanud õigel ajal nende kohta vanemalt generatsioonilt täpsustavat infot uurida. Miks hakkame alles siis asju hindama, kui nendega kaasnev ajalugu hakkab kustuma või on kustunud? Miks üldse sukeldume minevikku ja kaugemasse minevikku? Küllap need vastused leian aja jooksul. Hetkel tunnen, et olen veel liiga toores sellistele küsimustele vastuste leidmiseks.

Igatahes väga palju mõtteid ja küsimusi tekkis Vabaõhumuuseumis jalutades, uurides ja katsudes. Hetkel lisan mõned pildid. Loodetavasti hiljem neid pilte vaadates meenub, mis eesmärgil need pildid said tehtud. Lisaks lummas mind näitus „EESTI ROOKROONID – TRADITSIOONID JA VISIOONID“. Seal olid elemendid, mis kõnetasid – musta ja valge, läbipaistvus kuid ikkagi vorm ning muidugi varjude mäng mustal pinnal. Korralik inspiratsiooni süst. Vaheldus vaktsiini süstide maailmale. Loodetavasti mõne idee teostus jõuab ka projekt96 veergudele.

Igatahes selgemast selge on see, et mingi hetk tuleb aeg maha võtta ja uuesti külastada Vabaõhumuuseumit. Nii palju jäi veel uurimata. Väga hea koht inspiratsiooni ammutamiseks ja minevikuga tutvumiseks.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s