Pole sõnu, aga on vastused

Kui peaksin oma päeva kokku võtma ühe sõnaga, siis selleks sõnaks oleks “seebiooper”. Kui peaksin päeva kokku võtma kahe sõnaga, siis nendeks sõnadeks oleks “seebiooper” ja “alkoholism”. Ja kui peaks terve päeva kokku võtma kolme sõnaga, siis nendeks oleks “seebiooper”, “alkoholism” ja “valed”. Ja kui saaks lisada neljanda sõna, siis lisaks “väsimus”.

Lühikokkuvõte oleks alkoholismi ja valede seebiooper, millest olen tõsiselt väsinud. Hommikul avastasin ennast teemas, kus ei oleks tahtnud olla. See ei ole minu elu, see ei olnud üldse minu asi aga mind haarati kaasa. Teiste punutud valedevõrku sattudes ausalt rääkimine päädib sellega, et lõpuks tembeldatakse sind süüdlaseks. Valed saavad lõpu ja tõde muudab olukorda ning see ei meeldi valede loojatele. Ja ma olen sellest väsinud. Sain oma õppetunnid ja näen kõrvalt järgmist õpilast, kes on läbimas sama kadalipu. Ja kui õpilane küsib ning ausalt vastan, saan kuklas tunda valetajate viha hingust.

Selline päev siis. Ja ma olen väsinud. Väsinud sellest teemast, et see ikka ja jälle mu ellu satub. Kas mul jäi mingi õppetund õppimata või miks selline asi? Väsinud sellest, et pean kartma ausalt rääkimise tagajärgi. Kui halvasti olen pidanud ennast tundma, nähes kuidas ehitatakse valede võrku. Ja vahel otse silme all või kõrva ääres. See on ängistav, tahaks ju kohe tõe lajatada lauale, aga milleks? See tõde kahjustab lõpuks minu elu. Pime viha on asi, millega ei taha kokku puutuda. Ja siis serveeritakse mulle viisakalt kandikul, et räägi nüüd asjad ära ja takkaotsa kannata veel tagajärgi.

Terve päeva selles teemas olles alles õhtul hakkas midagi koitma. Sama olukord, kuid sellel korral ei olnud mina selle keskmes. Kunagi olin ise samas olukorras ja siis ma ei adunud kogu pilti. Kuid nüüd ootamatult sama situatsiooni kõrvalt nähes nägin asju nurkade alt, mille alt varem ei osanud vaadata. Neid nurki uurides saabusid vastused, mida mina kunagi õpilasena polnud märganud. Vahepeal tekkis tunne, et oleks nagu õpilane järele aitamise tunnis ja nähtamatu õpetaja näitab, et vaata nüüd seda asja siin ja seal, nii nüüd rehkenda seda, nii ja vaata nüüd mis vastuse saad? Ja muidugi analüüsi ka natuke ja mõtle oma kogemusele ning sellele mida kõrvalt näed.

Pool päeva olin kogu teemast tõsiselt häiritud. Kuid õhtu saabudes tekkis tunne, et see õppetund on nüüd lõpuks läbitud. Mingist hetkest tekkis kergendustunne ja selgus. Otsad tõmbusid kokku. Kuid olen tõsiselt mures nende osas, kes selles sasipuntras oma õppetunde õpivad. Loodetavasti kõik laabub ja kõik saavad positiivse hinde. Aga millised saavad olema tõe rääkimise tagajärjed, sellele hetkel mõelda ei soovi, liiga väsinud sellest kummitavast seebiooperist.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s